Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.
Toidujäätmed on üks suurimaid kodumajapidamistes tekkivaid jäätmevooge, mille vähendamine mõjutab otseselt kogu riigi jäätmemajanduse tulemuslikkust. Eestis tähendab kasvav raiskamine ka suuremaid kulusid jäätmekäitluses, suuremat keskkonnajalajälge ning kaugemale nihkuvat ringmajanduse eesmärki.
Mida saame paremini teha?
- Ennetamine: paremad ja läbimõeldumad ostud;
- Jälgi märgistust: „parim enne“ ei võrdu koheselt riknenud toiduga;
- Söögikõlbliku toidu annetamine: Sinu ülejäänud söögikõlblik toit võib olla kellegi teise tänane toidukord – anneta ja tee head;
- Ringmajanduse teadlikkuse tõstmine: vähem jäätmeid tähendab väiksemat koormust jäätmekäitlusele.
Toiduraiskamise vähendamine on ühine vastutus – sellesse peavad panustama kõik, alates kodumajapidamistest kuni koolide, toidupoodide ja söögikohtadeni. Koolides käivitunud toiduraiskamise vähendamise kampaanianädal aitab noortel mõista, kuidas teadlikud valikud ja vastutustundlik tarbimine mõjutavad nii keskkonda kui kogu ühiskonda.
Toiduraiskamise vähendamine ei ole ainult keskkonnateema – see on otseselt seotud Eesti võimekusega saavutada jäätmetekke vähendamise sihid ja täita EL kohustusi.